Arheoloogid leidsid Võllamäelt varaseid münte

Sellesuvistel kaevamistel Haapsalu võllamäel leidsid arheoloogid münte, mis tunnistavad, et hukkamiskoht oli siin ka enne 16. sajandit. Tänavustel kaevamistöödel leiti kümme münti mäe keskosast, kus kaevati ka 1932. aastal. Vanima leitud mündi valmimise ajaks on kaevamisi juhtinud Martin Malve sõnul määratud 14.–15. sajand, millest võib järeldada, et võllamägi oli juba tollal olemas.

Maidla muinaskalme aarded suurel näitusel

Sel laupäeval võisid huvilised näha leide, mis on tulnud välja kaevamistel Maidlas, mida peavad arheoloogid Eesti kõige väärtuslikumaks muinaskalmeks. Läänemaa ja Märjamaa piiril asuvat muinaskalmet on uuritud aastaid, kuid sealt avastatakse endiselt uusi leide. Värskeimad pärinevad tänavusuvisest kaevamishooajast. „Maidla teeb eriliseks suur ja väga mitmekesiste leidude arv.

Detektorist avastas Rõudes muinasaegse kalmekoha

Aprillis avastas Rõudes metallidetektoriga vanemate maa peal põldu uurinud mees ilmselt muinasaja lõpuperioodi kuuluva kalmekoha. Noormees käis detektoriga põldu uurimas kahel korral — esimesel korral leidis ta hiliseid ja väheväärtuslikke esemeid, kuid teisel korral tuli maapõuest välja pronksripats ja –neete.

Juhtkiri: Nähtavad muinsused

Võlla alusmüüri väljakaevamine Haapsalu võllamäel on taas pannud mõtte liikuma, kuidas huvilistele maapinnas peidetut eksponeerida. Haapsalu muinsuskaitsespetsialist Tõnis Padu leiab, et võllamüüri võiks maapinnal markeerida ja lisataval infotahvlil selgitada, milline võis võllas välja näha. Mõni hea aasta tagasi kaevati Linda ja Rüütli tänava nurgal välja üks Haapsalu linnamüüri torn. Ka toona oli juttu, et torni ja linnamüüri asukoha võiks asfaldil markeerida.

Arheoloogid leidsidki Haapsalu võllamäe

Haapsalu võllamäe kaevamisi juhtis arheoloog Martin Malve, teda aitas kümmekond arheoloogi. Foto: Arvo Tarmula * Haapsalu võllamägi on Eesti ainus, mida näha saab, sest Tallinna omale on hoone peale ehitatud Nädala jooksul Haapsalu võllamäel korraldatud arheoloogilised uuringud andsid kinnitust, et praeguse Sireli tänava nurgal asus tõepoolest kunagi võllamägi. „See on Eestis ainus kindel võllamägi, mis ka alles on,” ütles kaevamisi juhtinud arheoloog Martin Malve.

Arheoloogid uurivad Haapsalu võllamäge

Eile hakkasid arheoloogid Martin Malve juhtimisel uurima Haapsalus Sireli tänaval asuvat arvatavat võllamäge. Nädalaks planeeritud uuringute eesmärk on eelkõige kindlaks teha, kas rahvasuus võllasteks nimetatud koht on olnud võllamägi. „Varem siit leitud esemed võivad viidata ka külakalmistule,” ütles Martin Malve. Varasemate leidude all peab ta silmas 1932.

Lihula esimesed elanikud elasid uhketes ait–elamutes

Teist suve uurivad arheoloogid Lihula varase asula hooneid. Sel suvel puhastati välja kolme meetri pikkune trepp, mis kuulus 13. sajandi keskpaigas ehitatud ait-elamu juurde. Foto: Katrin Pärnpuu Teist suve Lihula linnusemäel tegutsenud arheoloogid on tõestanud, et 13. sajandil Lihulasse saabunud kaupmehed–käsitöölised elasid poolkeldriga ait-elamutes.

Ajalooraamatu kaant kaunistab Haapsalu linnuse pilt

Keskaega käsitleva “Eesti ajaloo” äsja ilmunud teise köite kaant illusteerib foto Haapsalu linnusest. Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi väljaandena ilmunud Eesti ajaloo üldkäsitluse teine köide on seni mahukaim Eesti keskaja ajaloo käsitlus. Teose koostas Tartu ülikooli professor, Läänemaa juurtega Anti Selart.