Arheoloogid leidsidki Haapsalu võllamäe

Haapsalu võllamäe kaevamisi juhtis arheoloog Martin Malve, teda aitas kümmekond arheoloogi. Foto: Arvo Tarmula

* Haapsalu võllamägi on Eesti ainus, mida näha saab, sest Tallinna omale on hoone peale ehitatud

Nädala jooksul Haapsalu võllamäel korraldatud arheoloogilised uuringud andsid kinnitust, et praeguse Sireli tänava nurgal asus tõepoolest kunagi võllamägi.

„See on Eestis ainus kindel võllamägi, mis ka alles on,” ütles kaevamisi juhtinud arheoloog Martin Malve.

Paarkümmend aastat tagasi uuritud Tallinna võllamäe asukohale on ehitatud Swedbanki peakontor; Tartus on võllamäe asukoht vanadel kaartidel märgitud, kuid arheoloogidel ei õnnestunud mullustel uuringutel selle jälgi leida, sest hilisem ehitustegevus on need hävitanud.

Haapsalus kaevasid arheoloogid välja võlla alusmüüri, mis on umbes 10 meetri läbimõõduga hulktahuka kujuline mördiga seotud paekivimüür. Müüri alumise osa ehitamisel on kasutatud ka maakive ning telliseid ja katusekive. „Praegu üritamegi kätte saada, mitu tahku müüril on,” ütles Malve kaevamiste eelviimasel päeval.

Martin Malve sõnul on võllast ümbritsenud kraav, millest võetud mullaga on täidetud võllamüüride vahe. Sellel asus platvorm, millel omakorda võllapuud. Kui palju Haapsalu võllamäel võllapuid võis olla, ei osanud Malve öelda. Jälgi neist arheoloogilise uuringu ajal ei leitud.

Arheoloogi sõnul tuli võllamäe keskosa kaevates välja üksikuid luid. „Tundub, et siia südamikku inimesi ei maetud,” tõdes Malve. Tema sõnul oli näiteks Tallinna võllamäe keskel spetsiaalne auk, kuhu maeti küljest raiutud kehaosi. „Seda ei tundu siin olema,” ütles ta.

Kui Haapsalu võllamäge 1932. aastal uuriti, tuli päevavalgele kaks luustikku. Martin Malve sõnul võisid need olla hiljem maetud ja luustike vigastuste kirjeldused viitavad pigem lahkamisele kui hukkamisele. „Mõlemal kolbal oli koljuosa lahti lõigatud ja see oleks väga kummaline viis hukata,” ütles Malve.

Kuhu Haapsalu võllamäel hukatud maeti, ei õnnestunud arheoloogidel sel korral välja selgitada. „Ilmselgelt on hukatute kalmistu jäänud kuhugi siia kõrvale. Näiteks on teateid, et ümbruskonna majade ehitamisega on luid välja tulnud,” ütles Martin Malve.

Üksikutele luudele lisaks tuli võllamäe uurimisel päevavalgele potikilde ja viis münti. Viimaste järgi võiks võllamäe ehitusaja paigutada 16. sajandi lõppu või 17. sajandi algusesse.

Arheoloogid lõpetavad Haapsalu võllamäe uurimise täna.

Haapsalu linnavalitsuse muinsuskaitsespetsialisti Tõnis Padu sõnul vääriks võllamäe alusmüür eksponeerimist. Üks võimalus oleks see maapinnal markeerida ja juurde paigutada korralik infotahvel.

Martin Malvel on kavas järgmisena uurida Lihula võllamäge, mille kohta on teada umbmäärane asukoht, kuid see töö jääb järgmisse aastasse.