Käkult on leitud münt ja tabalukk

Käkult on leitud münt ja tabalukk

PINNASE PUHASTAMINE KÜHVLIGA: Arheoloogiamagister Ragnar Saage näitab kaevandiseinas, milline näeb välja looduslik aluspinnas, milleni nad kaevamistega välja jõudma peavad. Foto: Alar Truu

Salme muinaslaevaleiuga kaasnenud meediakära tekitas saarlastes suure huvi arheoloogia vastu. Sel suvel jätkavad arheoloogid vaid Kaarma vallas Käku külas muistse sepipaja lahtikaevamist.

Eelmisel aastal vihmaste ilmade tõttu pooleli jäänud töid jätkati läbiuuritud mullahunniku teisaldamisega. Nüüd saadi esimesed leiud.

Huvitavam neist on väike hõberaha, mille mündiuurija Mauri Kiudsoo dateeris esmasel vaatlusel 17. sajandisse Sigismund III valitsemisaega.

Eile leiti tabalukk, mis pärit kolmandast, kõige alumisest tasandist. “See kiht jääb söeproovidele tehtud analüüsi järgi ajavahemikku 1350–1475,” selgitas arheoloogiamagister Ragnar Saage. Tegelikult oli selles kohas ka neljas, 19. sajandist pärit sepikoda, kuid see teadmine näitab arheoloogidele vaid rauatöötlemise järjepidevust samas paigas.

Saage sõnul katavad sepikoja põrandat korrektselt laotud paeplaadid, hoones on olnud suur ääsahi ja tõenäoliselt ka kaev ääsi kõrval. Kas tegemist on kaevu või veekogumiskohaga, näitab edasine kaevamine. Sepikojast väljapoole jäi koht, kust on leitud palju kabjanaelu. “Võib-olla rautati siin hobuseid,” oletas Saage.

Sepikoja kõrvale jääb saviga tihendatud plats ja paekividega vooderdatud kuivenduskraav.

Kui käesolev kiht on läbi kaevatud, selgub, kas selle all on veel mõni kiht. “Paari nädalaga oleks töö tehtud, kui üllatusi ei tule,” lootis Saage.

Tuiu sepikoja ja nüüd Käku kaevamisi juhendav arheoloog Jüri Peets ütles, et Tuiu oli kasutusel kuni Jüriööni. Kui kaugesse aega tagasi jõutakse Käku sepipaja kaevamisel, ta eile ennustama ei hakanud.