Arheoloogid alustavad Saaremaal

Arheoloogid alustavad Saaremaal

Foto: Egon Ligi

Nädala pärast pakib arheoloogiadoktor Jüri Peets (fotol) Tallinnas oma kimpsud-kompsud kokku ja sõidab Saaremaale, et alustada arheoloogide suve.

Jüri Peets ise ütleb, et välitöödelt Saaremaal pole ta kunagi ära läinud nii, et poleks uusi avastusi olnud. Seda loodab ja ootab ta ka eelolevalt suvelt.

Vana võlg

Kõigepealt tuleb Jüri Peetsil tasuda vana võlg saarlaste ees, “kas või poolenisti”, nagu ta ise ütleb, sest Kuressaares lossihoovis ootavad suurtükid ülespanemist.

“Paraku ei ole lossihärra ja teised põhjabastioni positsioone, kuhu need pidid algselt minema, veel valmis saanud ja seepärast tuleb suurtükid panna kõigepealt oma esialgsele kohale – ukse juurde. Kuid nüüd juba korralike lafettide peal. Enne aga kaetakse suurestükid veel kattekihiga. Antaks vaid ilma, et ei sajaks,” räägib Jüri Peets innukalt.

Küsimuse peale, kas saarerahvas ja külalised kunagi nendest kahuritest ka pauku kuulevad, muigab Peets kavalalt.

Tagasi Salmele

Salme muinaslaeva “asemekohas” hakkab uuringuid tegema Turu ülikooli geoloogiaprofessor Matti Saarnisto, kes on varem koostanud oma uurimistööde põhjal rannajoone kõrgusjoonte uurimisskeemi, mida aktsepteerib kogu Põhja-Euroopa.

Seda skeemi aluseks võttes tahetakse Salmel geoloogilised profiilid paari meetri ulatuses avada, et saada selgeks, mitme üleujutusega olid Salme laevad sette alla mattunud.

“Mitte et me ei teaks, kui vanad need Salme laevad on, kuid see eelseisev uurimus paneks i-le täpi,” ütleb Jüri Peets.” Laevaleide on arheoloogide mõistes nooremaid ja vanemaid. Geoloogia ja eseme tüpoloogia tuleb kokku viia,” selgitab ta. Profiilide avamine peaks Salmel toimuma juulis.

Käku lõpeb

Arheoloogilistest töödest ootavad juunis lõpetamist arheoloog Ragnar Saage ja Jüri Peetsi juhitavad Käku sepikojaaseme kaevamised. “Tundub, et seal tuleb maapõuest veel mõndagi huvitavat välja,” märgib Jüri Peets saladuslikult.
Torgu vallas oleva Iide asumi kohta on arheoloogidel esmateavet niipalju, et see on viikingiaegne asulakoht, kus tehti proovisurfid 2011. aastal.

“See paistab üsna huvitav asi olevat ja tundub, et seosed pole mitte ainult Saaremaaga. Loogiline, et rauasulatus toodi Skandinaaviast Saaremaale ja Saaremaa kaudu läks see ida poole. Mitte vastupidi,” räägib Peets.

Igatahes Saaremaal kinnistus omapärane rauasulatustehnoloogia, mis levis siit ida poole. See on tema sõnul ilmselge, et Tuiu (Põhja-Saaremaal) ja Iide rauasulatuskohad olid omavahel tihedalt seotud ja seega peab paika varasem teooria, et omal ajal “toitus” Saaremaa raua väljaveost.

“Sellel suvel teeme Iidel geoloogilisi uuringuid ja võtame proove. Uusi kaevandeid me ei ava.”

Kui meeskond koos, plaanitakse Iidel arheoloogide telk üles panna pärast jaanipäeva.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi juhtimisel toimuvaid arheoloogilisi kaevamisi ja uurimistöid Saaremaal rahastavad sellel suvel Tallinna ülikooli ajaloo instituut ja Tartu ülikooli ajaloo instituut.

Päiv Rist