Muinsuskaitsjad räägivad koolides arheoloogiast

Muinsuskaitsjad räägivad koolides arheoloogiast

MUINASLEIDE UUDISTAMAS: Kuldmünti näitavad Ulla Kadakas ja Rita Peirumaa. Seda vaatavad Anna-Maria Süld, Anne-Mai Alas, Sander Lonks, Aivo Alas, Aron Laidma. Paremal Mari Täks. Foto: Tõnu Veldre

Eile, täna ja homme toimub Lääne-Saaremaa koolides pilootprojekt, muinsuskaitseameti töötajad ja vabatahtlikud muinsuskaitsjad tutvustavad koolilastele arheoloogiat, kodupaiga muinasmälestisi ja lõhkekehade leidmisega seonduvat.

Koolituse peaesineja, muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas ütles, et arheoloogiast tuleb koolilastele kindlasti rääkida. “Siis on tulevikus lootust, et täiskasvanuna oskavad nad meie muinaspärandit hinnata ega lähe kopaga muinaskalmete kallale,” lausu Kadakas.

Peainspektor peab oluliseks selgitada noortele, et tegemist on ju meie enda ajalooga. “Egiptuses on ka ainult kolm suurt püramiidi, mida kõik teavad. Ega see pole siis kogu Egiptuse ajalugu,” tõi ta näite.

Igale vanusegrupile on oma loengud. Nooremad kuulajad (I–IV klassini) koolis ajalugu veel ei õpi. Neid huvitab rohkem, kas arheoloogid dinosauruse luid ka leiavad. Kihelkonna koolis kuulsid nad eile oma pettumuseks, et arheoloogid tegelevad siiski inimese eluga seotud leidudega, mis maapinnas peidus.

Õpilased pakkusid seepeale välja, et kodus on näiteks säärane vana triikraud, millel juhet taga pole, ja piibel, mis 129 aastat vana. Arheoloog oskas kohe seletada, et juhtmeta triikraud on pärit ajast, mil elektrit veel polnud ja särke siluti hõõguvate süte kuumusega.

Loomulikult olid arheoloogil kaasas näidised leidudest, mis lastes palju elevust tekitasid. Hoopis rõõmsaks muutusid lapsed aga siis, kui selle loo kirjutaja rääkis neile lõhkekehade leidmisest ja lasi metallidetektoriga aardeid otsida.

Maal elavatel lastel oli tuua mitmeid näiteid majapidamistööde käigus leitud lõhkekehadest. Tuleb tunnistada, et enamik neist kirjeldas täiesti vale käitumist. Esimese asjana rabati leid pihku, mida kindlasti teha ei tohiks. See-eest hädaabinumbrit 112 hüüdsid kõik lapsed kooris.

Vanem vanusegrupp on algteadmised ajaloost juba omandanud. Nemad teadsid Kurevere kalmeid ja Kihelkonna maalinna. Eilsest koolitusest jääb neile kindlasti meelde Tuiu rauasulatuskoht ning see, et veel 200 aastat tagasi peeti kivikirveid välgulöögi tagajärjel tekkinud moodustisteks.

Koolituse lõpuks olid kokad valmistanud näitlikuks õppevahendiks kihilise tordi, mida sai süüa, nagu arheoloog avab kultuurkihti.

Täna on muinsuskaitsjad Lümanda koolis ja homme Salmel. Kui koolitus saab piisavalt positiivset tagasisidet ja muinsuskaitseameti heakskiidu, jätkub see teistes Saare maakonna koolides.